vaba teema, kuid jääme viisakaks

[AlarT]

Teil endal on loll jutt ja te ei tea asjast midagi.
sina bomsch räägid ikka mootori võimsamaks tegemisest, mina aga räägin mootori vastupidavusest ja tema originaaliks ehitamisest, nagu on tänavaauto puhul oluline.

[Jaan]

Mis tugevamaks ehitamisest ma rääkisin? Ma rääkisin juppide tasakaalustamisest kui ise teed. Tehases on antud lubatud eksimuste tolerantsid. Kui sinna vahele jupp mahub siis on ok, ise tehes sa saad perfektseks asjad ajada. Too meile mõni adekvaatne link kus on kirjas, et tehastes raudplokke karastatakse. Kes su remondimehele 2 pilsnerit viib siis selle pilli järgi ta laulab. Milleks see üldse vajalik oleks, see karastamine? Sõidad 300 tuhat ära, viskad remontmõõdu sisse sõidad veel 200 tuhat ja siis on kere anyway läbi. Mootor on reeglina viimane asi mis ära sureb kui hooldatakse asja ja ei ruunata arutult ning tehasest just mingeid lapsehaiguseid sisse pole ehitatud.

[AlarT]

Silindripindu karastatakse/tugevdatakse just vastupidavuse eesmärgil, kui seda ei tehtaks, siis kestaks mootor kõvasti vähem.
Sama teema on ju käigukasti hammasratastega, ka need on karastatud, kui nad seda ei oleks, siis kuluks selline pehme metall väga kiiresti läbi.

Teinekord on uutel autodel ka karastamise defektid, mistõttu näiteks käigukasti hammasratas võib üles öelda, on juhuseid olnud.

Paraku see karastatud/tugevdatud pind on silindril väga õhuke.
Tõesti, kui on võimalik ära vahetada hülsid ja saab sisse korralikud kõvad hülsid, siis kestab mootor kenasti.
Kuid see, et sa mootori remontmõõtu puurid, see ei tugevda teda, see toob välja just silindri pehme osa, mis on karastamata/tugevdamata.

Näiteks taskunugade terad on ka karastatud, seetõttu nad nii kõvad ongi, vastasel korral nad painduks lihtsalt ära.

Mootori tasakaalu ajamine on hoopis midagi muud, mina räägin ikkagi sellest, et silindripind on peale remontmõõtu puurimist pehmem, kui tehase oma.

Mootori osade tasakaalu ajamine sõltub ka sellest, kui kalli autoga ja mis eesmärgiga autoga on tegemist.
tavaline keskmine tänavasõidu auto mootor ei peagi olema nii tasakaalus, kuna ta ei käi välja 10 000 pööret jne.
Sa võid ju mootori tasakaalu ajada, aga muu koha pealt sa mootorit nii täpselt ei ehita, nagu tehases seda masinatega tehakse.

[Jesper]

Silindriseinad ei ole karastatud, see jutt on lihtsalt valus BS millel pole mingit õigustust. Karastatud, siledate seintega silindris ei töötaks kolvirõngad end sisse, lisaks muudele muredele.

[AlarT]

Eks sa Jesper võid ju rääkida mida iganes, aga reaalsus on vastupidi sinu jutule.

[mopple]

Paindumine pole kuidagi seotud karastusega. Paine sõltub detaili geomeetriast ja materjalist endast (elastsusmoodul või Youngi moodul). Tuletame meelde Kalevipoega ning siili soovitust sortside nahutamisel lauda serviti hoida.
Teraste elastsusmoodul on reeglina sama, teistel materjalidel nagu alumiinium, vask jne on see madalam, kõige kõrgem elastsusmoodul on süsinikul (teemant).

Küll aga käib karastusega alati kaasas see probleem, et pindade karastusega väheneb pinna sitkus ehk karastatud pinnad muutuvad tunduvalt hapramaks kui karastamata pinnad.

[AlarT]

kuule mopple, kui sa asjast mitte midagi ei tea, siis ära sõna võta.
Karastus muudab pinna/eseme jäigemaks.

Kujuta nüüd ise ette noatera, kui õhuke see on ja kui kerge see on läbipainduma, kuid karastusega see enam ei paindu nii kergelt läbi, kuid teatud maalt jah noatera murdub.
Olen näinud saadet, kus näitas, kuidas nugasid tehakse ja seal näitas ja rääkis, et nugasid karastatakse ja näidati ka miks neid karastatakse.

[AlarT]

http://www.youtube.com/watch?v=RtcYB-mW6i0 siin on ka üks saade, kus räägitakse, kuidas tehakse padruneid, mutrite ja poltide keeramiseks.
Ka siin käivad padrunid läbi karastamisest ja ka siin räägib, kuidas see teeb metalli kõvemaks.

[Jesper]

Nojah, siin ongi see pisike ebakõla, et mootoriplokkidega ei keerata mutreid ja polte

[AlarT]

Mootori plokkides on väga suured surved seevastu ja mootoriblokid töötavad ju meeletult.
Plahvatus tekib suure surve, kolvirõngad hõõruvad lugematu arv kordi mööda silindripinda.
Selle kõige jaoks ongi vaja seda karastust silindripindadele.

[AlarT]

http://www.youtube.com/watch?v=XZgsV0AZJJ0&feature= siin räägib, kuidas hammasrattaid tehakse ja räägib ning näitab,et ka neid karastatakse, täpselt nagu ma rääkisin.
karastamist näitab 3:45 peal.

[Jesper]

No aga otsi siis juba film mootorite karastamisest ka, hetkel sa põhimõtteliselt väidad et kartul on punane ja otsast terav, sest porgand ju on, ja mõlemad on juurviljad

Mitte et mul isiklikult erilist vahet oleks, sest ka 10000 foorumipostitust ei muuda loodusseadusi teistsugusteks, aga noh lihtsalt mõistlik on selline sügav BS vähemalt ära märkida, muidu mõni hull äkki jääb veel uskuma.

[Tarmo]

otsi nüüd malm mootoriploki karastamise video

[mopple]

Jään endiselt enda juurde, et paine kui selline sõltub koormusest, painutatava detaili ristlõikest ja painutatava detaili elastsusmooduli väärtusest. Aluseks on võetud TTÜ õppejõu Priit Põdra konspekt tugevusõpetuse loengutest http://www.mh.ttu.ee/priitp/Tugevusopet ... ioonid.pdf lk 5.
See kas antud detail mingis konkreetses koormusolukorras deformeerub plastselt või murdub üldse sõltub konkreetse materjali omadustest (voolavuspiir plastsete materjalide korral või tugevuspiir habraste materjalide korral. Tõesti koos karastamisega tõuseb ka materjali tugevuspiir.

Noa näite juurde tagasi tulles, siis karastamata terasest noa tera lihtsalt deformeeruks plastselt kuna antud läbipainde juures ületab pinge noa teras plastse deformatsiooni piiri.

[mopple]

Karastust on vaja silindripindadele, et suurendada pindade kulumiskindlust. Vastupanu gaaside poolt tekitatud survele silindriseintele tagatakse ikka mootoriploki geomeetriaga ja vastava materjali valikuga.