SIERRACLUB

Ootame siis AlarT väidetele reaalset tuge video, teksti või piltide näol. "Naised saunas rääkisid" tüüpi väidete puhul ei tahaks nagu jah uskuda et sierrade plokke kuidagi töödeldud on. Guugeldamise põhjal võin öelda et mõnede tänapäevaste diislite hülsse vist muudetakse termiliselt vähe paremaks ja igasugu tehnoloogiaid ja patente sellele ka tehtud on. Samas 25a. vana sierra mootor on nii alaforsseeritud et seal toimib ka tavaline malmsilinder väga edukalt ja pikaealiselt. Karastamine teeb ju tootmise keerukamaks ja kallimaks ning kui selle järgi otsest vajadust ei ole, siis ei ole ju mõtet seda teha.
Isegi kui silindrid oleks karastatud, siis ei oleks ju nii lihtne neid remondi käigus üle puurida, mis on ometi väga levinud plokkide taastamisel. Malmhüllse on ju võimalik edukalt isegi elektritrelli otsa käiva hoonijaga lihvida, seega ega see pind eriti kõva küll ei ole. Muidugi kui teadjamad oskavad vastupidiseid väiteid tuua, siis on need igati tervitatavad.

Eks vaidlustest tulebki tõde päevavalgele. Üks inimene ei saa ju ometi kõike teada, v.a. Bomsch Ehk siis kambapeale saab sotid selgeks.

Mina ütlesin seda, et bomschi sierra mootor pole uue mootoriga võrdväärne, kuna tugevdus silindriseintelt on kadunud, mis iganes moel see tugevdus sinna ka tehtud on, aga on.
Samuti pole tal ei väntvõll uus ja üldse pole tal see mootor tehase täpsusega tehtud ja igalt poolt uus, nagu ta tehasest tulnud on.

Mootoribloki silindriseinte tugevdamine on hädavajalik, muidu oleks ta üsna pea läbi omadega.

Ma ei vaidle antud hetkel sel teemal rohkem.

Tugevdada saab neid silindriseinu kindlasti erimoodi ja kindlasti seda ka tehakse.

Sierra Dohci omadused pole mitte kuidagi seotud kahe nukkvõlliga, 1 nukkvõll on seal täiesti tarbetu, ahjaa, niipalju see üks lisanukkvõll teeb, et võtab mootorilt osa jõudu ära ja muudab mootori uimasemaks, lisaks võtab kütet rohkem.
Honda seevastu tegi ühe nukkvõlliga 16 klappi ja tema mootorid on ökonoomsemad, parema kiirendusega ja vastupidavamad, kui sierra mootorid. Vähemalt bensukad.
Ma olen küll Fordi pooldaja, aga tuleb kahjuks nentida, et Ford teeb oma mootoreid kaunis robustselt.
Ok 83a sierra peal 2,0 77kw ohc karpa mootor oli, oma aja kohta hea mootor.

AlarT kirjutas:Sierra Dohci omadused pole mitte kuidagi seotud kahe nukkvõlliga, 1 nukkvõll on seal täiesti tarbetu, ahjaa, niipalju see üks lisanukkvõll teeb, et võtab mootorilt osa jõudu ära ja muudab mootori uimasemaks, lisaks võtab kütet rohkem

Oled sa kunagi sõitnud dohc sierraga et julged väita seda?? dohc on ohc-ist igati õkom ja jõudu on ikka igatepidi rohkem..

Sa ei oska lugeda?
Ma ütlesin seda, et dohci omadused pole seotud kahe nukkvõlliga, need kaks nukkvõlli vaid koormavad teda rohkem.
Dohci omadused on tingitud tema üldisest ehitusest, 2 nukkvõlli ei mängi selles rolli, kuna klappe on vaid 8.
Kuid Dohc sierraga olen sõitnud küll jah, üldjoontes ei ole ta millegi poolest üle 2,0l ohcist, pigem jääb alla.
Mu juttu kinnitas ka üks autosaade.

Kes oleks uskunud et mina veel koolipinki nühkima lähen? Mina küll seda ei uskunud kuni täna lõunal tulnud telefoni kõne peale ,koolitus kestab õnneks 5 päeva ja maksab ikka kuradima palju,aga kuna töökoht nõuab siis miks mitte

Hülsil on ainult Ü.S.S osa karastatud.Muidu alumine osa ei ole sest plahvatus toimub üleval osas.Ja et keegi hülsse pindab või miskit pole ennem veel kuulnudgi

Plahvatust ei toimu ju,bensiini ja õhu süttimine ainult.

Korra veel selle OHC silindr juurde tagasi tulles, siis võib iga uudishimulik teha praktilise katse. Lõigata silindrist seibi. Teha sellele silindipoolsesse serva mikrolihvi ning seda lihvitud pinda mikroskoobi all uurida. Juhul kui see pind on kuidagi töödeldud siis on see pädevale vaatlejale ka näha.
Selline ülesanne oleks väga paslik mõnele TTÜ meh. teaduskonna materjalõpetuse või transporditehnika tudengile bakalaureuse lõputööks.

ega se küttesegu sul ei põle niisama ju.Ikkagi plahvatab ja lööb kolvi alla

See on juba norimine, kui ütled, et ei plahvata.
Sest rahvakeeli on see ikkagi plahvatus, ükskõik, mis ta teaduslikult või auto termineid kasutades on.
Olgu see plahvatus või põlemine, lõpptulemus on see, et see on väga kiire ja järsk, mistõttu saab kolv järsu löögi ja mistõttu saab ka silindrisein järsku löögi.
Ega ilmasjata ei kulu silindrid koonusesse ehk siis ülevalt laiemaks, kui alt, töötamise käigus aastate ja sadade tuhandete kilomeetrite jooksul.

Ei tasu ka unustada tõsiasja, et silindripinna õlitus ei ole üleval osas nii põhjalik, kui ta on seda silindri all osas.Seda väga lihtsalt põhjusel, kuna muidu hakkaks liiga palju õli sattuma põlemiskambrisse.

Ega kogu surve ei jää ainult põlemiskambrisse, kolvi alla liikudes, saavad seda survet tunda ka silindriseinad.

Terve maailm remondib ja kõik on väga hea. See on samasugune vaidlus nagu käib selle üle, et kas mootor sõita sisse tasakesti või siis nö break in meetodil. Vahe ainult selles, et meie vaidluses on ühel pool AlarT ja tema tuttav remondimees (Ilmselt viimasel ei ole TPI Materjaliteaduste Instituudi diplomit tagataskus) ja teisel pool siis ülejäänud. AlarT jauramas ilma igasuguste enda juttu toetavate materjalideta nagu ikka.

Irw bomch,istu ja v6ta üks õll endale minu kulul

Mida peaks see näitama, et auto mootoreid kap remonditakse?
Neid kap remonditakse ainult sellepärast, et inimestel ei ole raha osta uut autot ja siis aetakse kuidagi vana autoga läbi või tahetaksegi selle vana autoga sõita.
Lihtsalt kap remonditud mootor on parem, kui mitte kap remonditud, aga uhiuus mootor on vel parem.
Aga kap remonditud mootor kannatab sõita küll, ta annab oma omadused normaalselt välja, mitte küll uue mootori omadusi, aga piisavalt, et tänava liikluses osaleda.

AlarT kirjutas:Mida peaks see näitama, et auto mootoreid kap remonditakse?
Neid kap remonditakse ainult sellepärast, et inimestel ei ole raha osta uut autot ja siis aetakse kuidagi vana autoga läbi või tahetaksegi selle vana autoga sõita.
Lihtsalt kap remonditud mootor on parem, kui mitte kap remonditud, aga uhiuus mootor on vel parem.
Aga kap remonditud mootor kannatab sõita küll, ta annab oma omadused normaalselt välja, mitte küll uue mootori omadusi, aga piisavalt, et tänava liikluses osaleda.

Kust sa omale nt sierra iS tutika mootori saad?Pealegi see mootor ei jõua sisse sõitagi ennast,kui kere juba ära mädanenud on,teiseks papsil oli Peugeot 407SW 2,0 bensukas 100kw,tutikana ostis,kuskil 10k km pealt peaks mootori osad niipalju sisse töödanud olema,et asi läheks tehasest välja tulles reipamini edasi,võtaks kütust vähem jne,kuid paraku seda ei juhtunud,mootor jäigi lüpsikuks(viga oli ajus,pidi olema tüübikas),kumb su meelest kestaks kauem ja oleks vähem kulukam,tutika auto mootori remont,peale mida lendab ta mingi 30k km veel,(juhul kui liising,kaskod maas ja auto oled auto õige omanik),või vana käsna mootori remont mis paneb veel peale remonti 200km otsa.Seega pigem vana mootori omadused on paremad,kindlamad ja kaua kestvamad kui uue.

https://www.youtube.com/watch?feature=p ... ywhtmIP-YA
Peeter:Terve SierraClub
Jorss:AlarT

AlarT kirjutas:Aga kap remonditud mootor kannatab sõita küll, ta annab oma omadused normaalselt välja, mitte küll uue mootori omadusi, aga piisavalt, et tänava liikluses osaleda.

Nüüd tunnistad küll normaalseks juba, aga tegelikult on ikka nibin-nabin piisav kõigest tänavaliikluses osalemiseks.
Millised need uue mootori omadused siis on ka, millised pole võrreldavad kap remonditud mootoriga? Kolvid käivad ikka ülesse-alla ja väntvõll teeb ringe.