SIERRACLUB

xr4 kirjutas:väga suure tõenäosusega on see nüüd kersti oma

Jaaa, õigust räägid

Kersti, kui kolle külge saad, siis räägi meile ka kas muutus midagi ja kuidas töötab ja kuidas hääled on

IvoK kirjutas:Kersti, kui kolle külge saad, siis räägi meile ka kas muutus midagi ja kuidas töötab ja kuidas hääled on

Saab tehtud

Panen siis oma kogemused ka erinevate torukollektoritega.
Alustaks sellest et torukollektor(edaspidi TK) ei ole miski imeasi mis lihtsalt kylgekruvidesseal 20% ja rohkem võimsusi su mootorist välja meelditavad. Reaalsed arvud jäävad sinna alla 10% piirimaile. Küll aga on sellise *ussipesa* eelisteks väände paranemine ja sõltuvalt mootorist siis ka tuntaval määral. Põhjused lihtsad-väljalaske gaaside väiksem takistus liikudes põlemiskambrist atmosfääri poole. Samas leian, et TK on mõtekam investeering kui näiteks koonusfilter. Kuid parima efekti saab siiski juba silndrikaane kerge kohendamisega. Kerge kohendamise all ma pean silmas kasvõi elemantaarset sisse- ja väljalaske kollektorite liitepindadel olevate avade sobitamist silindrikaanel olevatega.Seega point on erinevate modifikatsioonide kokkusobitamisega. Samuti on üheks efektiks kapotialuse temperatuuri muutus jahedama poole, kuna kaob ära suur kobakas kuumust akumuleeriv malmist kollektor. Eriti on kasu kui torukollektor on mähitud termolindiga. Esteetiline väärtus on muidugi ka omaette asi.
Nüüd siis erinevate TK-te iseloome.
Üldjoontes ise valmistades on kuldreegel: valitud toru läbimõõt ei tohiks olla suurem kui 1 1/4 väljalaskeklapi/klappide läbimõõdust. Levinuimad on 4-2-1 ja 4-1 süsteemiga TK-d. Mis siis lahtiseletatult tähendab et kas neli toru jookseb ühte kokku või jookseb paarikaupa yhte ja seejärel allesjäänud 2 uuesti ühte torusse.Nende erinevusena olen lugenud on 4-2-1 tüübil max väände ja 4-1tüübil max võimsuse suurenemise tendents. Samuti räägitakse TK puhul kollektoritorude samapikkuselisuse vajadusest-see põhjus peitub peamiselt gaasivõngetes ja resonantsis(Huvitaval kombel eriallikas annavad ka erinevaid seisukohti). Samuti peetakse oluliseks 4-1 tüüpi TK-l üksikute torude ühte suurde torusse suubumise järjekorda, mis ideaalis peaks olema siis vastavalt süütejärjekorrale. Proovin paremini seletada: kui vaadata kolletori ristlõiget siis peaks olema teineteise kõrval olevas torus syyde kas enne või pärast nimetatatut toru. Asja point on saada väljalaskegaasid pöörlevasse liikumisse kui need suubuvad väljalaske torustikku.

Saidki mõtted otsa. Võibolla tahab keegi millegi suhtes vastu vaielda ja teab miskit paremini-aga palun kommenteerige ja jagage oma kogemusi. Olen kkyll kokku puutunud peamiselt ameerika masinate ehitamisega sellises plaanis ja R4 mootoreid ainult oma projektides aga enda kokkukeevitatud kollektor Hr Marteliuse näpunäidete järgi töötab VW Golfil suurepäraselt, ka mu Sierral on Martelius exhaust-i poolt toodetud rallikrossi sarja kollektor ja olen väga rahul.

Kui soomekeel probleeme ei valmista siis http://www.martelius.com" onclick="window.open(this.href);return false; on väga lai valik ja peale märtsikuud on ka tellimine võimalik.
Väljalaksetorsustiku ehitamise põhimõtted http://www.martelius.com/?type=0&id=5" onclick="window.open(this.href);return false; , ja võin kinnitada, et sealkirjeldatu peab paika 110%
Kannatab lugemist: http://www.popularhotrodding.com/engine ... index.html" onclick="window.open(this.href);return false;

Minu IS-le sai ka Marteliuse 4-2-1 torukolle paar päeva tagasi paigaldatud.
Mingit meeletut võimsusekasvu muidugi ei kaasnenud, aga kõrgetel pööretel oleks küll justkui minekut rohkem. Üldse auto on erksam kui varem.
Pilt kah:

Paar küsimust:

Qubik kirjutas:Kuid parima efekti saab siiski juba silndrikaane kerge kohendamisega. Kerge kohendamise all ma pean silmas kasvõi elemantaarset sisse- ja väljalaske kollektorite liitepindadel olevate avade sobitamist silindrikaanel olevatega.

Kuidas kommenteerid seda, et legendaarne mootoriguru David Vizard soovitab pea igale mootorile anti-reverse'i "astet" kollektori ja kaane vahele?

Qubik kirjutas: Samuti räägitakse TK puhul kollektoritorude samapikkuselisuse vajadusest-see põhjus peitub peamiselt gaasivõngetes ja resonantsis(edasi suudab iga kooliskäinu mõelda).

Ma ei ole kooliskäinu gaaside dünaamika vallas ja ei suuda seega edasi mõelda. Kui sul on neli ühepikkust toru ja kogu süsteemi resonantssagedus on näiteks 4925 rpm, siis mis juhtub 6291 rpm peal? Katastroof?

Jesper kirjutas:Paar küsimust:

Qubik kirjutas:Kuid parima efekti saab siiski juba silndrikaane kerge kohendamisega. Kerge kohendamise all ma pean silmas kasvõi elemantaarset sisse- ja väljalaske kollektorite liitepindadel olevate avade sobitamist silindrikaanel olevatega.

Kuidas kommenteerid seda, et legendaarne mootoriguru David Vizard soovitab pea igale mootorile anti-reverse'i "astet" kollektori ja kaane vahele?

Qubik kirjutas: Samuti räägitakse TK puhul kollektoritorude samapikkuselisuse vajadusest-see põhjus peitub peamiselt gaasivõngetes ja resonantsis(edasi suudab iga kooliskäinu mõelda).

Ma ei ole kooliskäinu gaaside dünaamika vallas ja ei suuda seega edasi mõelda. Kui sul on neli ühepikkust toru ja kogu süsteemi resonantssagedus on näiteks 4925 rpm, siis mis juhtub 6291 rpm peal? Katastroof?

anti reverse aste ei tähenda seda et väljuvad gaasid 6cm peale väljalaske klappi saaksid keerise moodustada ja sellega väljalaske kanalit kuni 50% väiksemaks teha.. seda olek joonisel kergem seletada...
ja resonantsiks nimetatakse samasageduslike võngete võimendumist-seega kuna gaasid väljuvad teatud sagedustega silindrist siis nende sageduste liitumisel tekib topeltväärtusega sagedus mis ei lase gaasidel vabalt edasi liikuda.

Selliselt olen mina asjadest aru saand-aga ma ei prentendeeri absoluutsele tõele. Räägin edasi seda mida minu õpetaja on mulle õpetanud.http://www.pumaracing.co.uk/index.htm" onclick="window.open(this.href);return false; näiteks peab torukollektorit vajalikuks ainult vanemate mootorite puhul...

Kahe samasagedusliku laine/võnkumise liitumine kandis veel mõnda aega tagasi nimetust interferents, kuidas see nüüd järsku üleöö resonantsiks sai?

Jesper kirjutas:Kahe samasagedusliku laine/võnkumise liitumine kandis veel mõnda aega tagasi nimetust interferents, kuidas see nüüd järsku üleöö resonantsiks sai?

paistab et minul on siis kooliajast liiga palju möödas...
korrektuuride tegemine on niisiis edaspidi ka lubatud:D

Noh põhimõtteliselt järelduste vastu on raske vaielda, lihtsalt see "peaks selge olema kõigile kes..." pani mind kulmu kergitama, ma olen nats uurinud värki ja selles teemas on väga vähe mingeid selgeid asju.

Jesper kirjutas:Noh põhimõtteliselt järelduste vastu on raske vaielda, lihtsalt see "peaks selge olema kõigile kes..." pani mind kulmu kergitama, ma olen nats uurinud värki ja selles teemas on väga vähe mingeid selgeid asju.

Väga nõus. Täna uurisin 6 tundi uusi materjale ja taas märksa targem ja sutsu uut inffi ka. Eks paistab kuidas ellu rakendatult välja kujuneb...