SIERRACLUB

Tervitused

oli siin veidi Kerstiga sel teemal juttu ja ta polevat kuulnud, et keegi midagi sierra vedrustuses muudaks. Samas ei pea just eriti geenius olema, et kasvõi piltidelt märgata esisillal ratta vale külgkallet ja tohutut tire-rolli (sõidad kurvis rehvi välimise ääre peal mida veetakse auto alla).

Ainus veermiku upgrade mida märganud olen, on tagumise otsa madaldamisel "de-camber kit".
Kas tegu laiskusega või mis? Äkki mõni kohalik mees oma auto normaalselt sõitma saanud, anti-dive ja camber-curve parandamine ei ole just väga rasked asjad. Viimast muutes saaks ka külgkallet oluliselt vähemaks, kuna madaldades auto roll centre kõvasti allapoole kisub, tunduvalt rohkem nimelt kui auto raskuskese.

Pildimaterjal ja kogemused oleks siia teretulnud. Kuna endal veel ühtegi sierrat käes pole (ilmselt ainult aja küsimus ) siis hetkel olen teoreetiku rollis selle koha pealt.

Tulistage!

Marti

Tervist!

Su jut tundub huvitav, aga palju siis geomeetria paigast läheb?? näiteks kui madaldada -40mm!

eest ma pole küll täheldand et tänu madaldusele rattad vale kalde all on !
siis tagant noh on rattad sissepoole kaldu nagu enne madaldamistki
vbl peitub su teadmiste pagasis veelgi mida me ei tea
Burtonis leidsin aint ECCENTRIC TOP MOUNT SIER/SAPP COSWORTH
https://www.burtonpower.com/product_main.aspx?home.aspx" onclick="window.open(this.href);return false;

Priit

Probleem pole mitte niivõrd selles, et esiratastel kallet juurde tekib madaldades (staatilist) , vaid see, et sealt edasi vedru kokku surudes (väliskurv,dünaamilist külgkallet) enam külgkallet juurde ei tule.

Kersti autost hea pilt: http://www.mv.hiiumaa.ee/~kersti/up/P1000555.html" onclick="window.open(this.href);return false; Ega seda negatiivset (sissepoole) külgkallet just palju pole, tegemist on päris julge positiivse kaldega ja rehv on ka nagu ujumisrõngas auto alla pressitud.

Kohapeal seistes võib veidi negatiivset külgkallet olla samas ei ole ka hullu kui täitsa otse on. Peaasi et kurvis asi paigas oleks.

Anti-dive geomeetria ja roll centre muutumine on veel teine teema. ning auto külgkaldumine on ka päris metsik. Viimase osas tuleb leida tasakaal geomeetria, vedrude jäikuse ja stabika osas, kõike stabikale ka jätta ei saa, eriti tagasillal, siis oleks sisemine ratas õhus ja ilma LSD-ta enne kurvi lõppu gaasi andmine täiesti mõttetu.

F1 muidugi on pikkade paralleelsete õõtsadega, samas ei ole seal massikese ka just kuigi kõrgel maast ja vedru käiku on mõned sentimeetrid nii publiku rõõmuks.

pigem kipun arvama et enne ei ole sel midagi teha kui pole adekvaatseid pukse sest paindumine tuleb ikka puksidest mitte sellest et asi on madaldatud!?

Mis nurga all õõts on kui madaldad näiteks 40mm vedrustust. On maaga paralleelne? No siis on juba kõik korras, aga praktikas on asi oluliselt hullem.

http://us1.webpublications.com.au/stati ... 4_12lo.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;
mõõda ära õõtsa pikkus ja kõrgus amordi ülemise kinnituseni, siis saad välja arvutada kui palju näiteks 40mm (suht tagasihoidlik) madaldus asja muudab. Keerab valepidi selle, mis juba algusest õnnetu aga ega ei pea ju midagi ümber tegema kui ei taha. IMO know how ei tapa kedagi ja võib olla kellelgi tuleb kunagi isu midagi tõsisemalt proovida.


paindumiseni ma polnud oma jutus veel jõudnudki

nii kui vaadata seda pilti, ja sealt seda vedru teha lühemaks siis rattad lähevadki nii öelda õigele poole kaldu, ehk sellist asja ei tohiks juhtuda et sõidad kurvis rehvi välimise ääre peal mida veetakse auto alla


edit:siin pildil on madala vedruga

Madaldusega pisut paraneb kurvi välimise ratta kalle, kuid sisemine läheb hullemaks, oleks vaja selline süsteem nagu mersudel ja bemaritel on.

Sisemine ratas on suht suva ju, eriti esimene. http://homepage.mac.com/frank_de_jong/P ... 973-9B.jpg" onclick="window.open(this.href);return false;

Võidusõidus elatakse tänapäeval suhtkoht stabikate seljas, vedrud on pehmed et teekonarusi jälgida. Kuni ekstreemsusteni, nagu monoshock tüüpi esivedrustus näiteks. Samas sellisel keskmisel tänavaautol võiks esimesed asjad olla:
* head rehvid, õiged veljed, igasugu 16+ tollised kolakad on Sierra suguse auto all kindel no-no
* saada korda vedrustuse kõrgus,
* head amordid (ei pea tingimata reguleeritavad olema, lihtsalt head),
* casterit-camberit juurde (reguleeritav strut-top)
* esimeste/tagumiste stabikate jäikuste suhet muutes auto juhitavus meelepäraseks.

Neid asju tehes peaks saama normaalse lõbusa juhitavusega auto, millega on lihtsalt fun sõita, kiirus pole primaarne. Sealt edasi algab tuumateadus, kuhu pole tänavaauto puhul väga mõtet ronida, pigem juba osta Focus ST vms.

Jesper kirjutas: pigem juba osta Focus ST vms.

Õiget juttu räägid, kasutan tihti tavafocust ja tegu ikka superhästi balanseeritud autoga. Ainus mis ST puhul kehv on zetec mootor, väidetavalt 185-190hobust sealt saab ja see ka kõik (vahetpole kas osta ST või võtta 96kw variant, toorik ja lõpptulemus tegelikult sama.
Durateq esiteks alumiiniumist, teiseks parema kaanega, aga focus+durateq conversion on ikka omajagu kulukas lugu ka.
Et nii 220hobust 2liitrisest vabalthingavast superhea veermiku naudingu ülivõrdeni kergitavad on muidugi selge.
Aga sierraga on võimalik hästi tunnetust õppida, katsetada ja kogeda ning vähese raha eest.

no jah, jäikustega tuleb mängida et midagi paraneks, aga muud seal nagu polegi teha

xr4 kirjutas:no jah, jäikustega tuleb mängida et midagi paraneks, aga muud seal nagu polegi teha

Teha on kõike

vedrujäikus
amordid mitut pidi regullitavad
jäigemad puksid
camber-caster staatilised muutmised
camber-caster-antidive dünaamilised muutmised
stabikad, esi ja taga ei pea mitte ainult head olema vaid ka sobivalt regullitud
pikemad-lühemad õõtsad, poolraamimuutused jne, SLA võib ka täiesti mõeldav olla.

Harjutamisel ja opentrackimisel on ju kõik lubatud, miks mitte neid võimalusi kasutada, sierrast saab väga odavalt päris kuuleka pilli.
Võistlustel on teine asi, igal klassil omad piirangud, aga siis inimene juba teab mida ja kuidas teeb ning miks, samuti on eelarve paratamatult teisest puust kuna kompromissidele ruumi pole.

Niisama ise nokitsemiseks ei pea üldse süsinikkiust või magneesiumist õõtsadega sõitma, lihtsalt asja mõistusega võtta siis võib ka mitte alumiiniumi vaid isegi rauda kasutada enamus jubinate puhul. No igaks juhuks, et keegi asja liiga hulluks ei mõtleks endale.