Autolehe hinnang Sirjele!

vaba teema, mula ja pläma...
Vasta
Kasutaja avatar
tyymiiz
kasutaja
Postitusi: 177
Liitunud: 02 Okt 2007, 13:04
Asukoht: Martna city-HPS-TLN

Autolehe hinnang Sirjele!

Postitus Postitas tyymiiz » 28 Nov 2007, 02:06

Ford Sierra on end aastate jooksul tõestanud tubli tööloomana ning ostjate jaoks on tegu kindla peale minekuga. Ilmselt seetõttu ongi Sierra kandnud austavat Eesti rahvaauto tiitlit.

Sierra-saaga sai alguse aastal 1982, kui Ford tõi selle turul asendama vananenud Taunust. Algul pakuti Sierrat vaid kolme- ja viieukselise luukpära ning viieukselise universaalina, alles 1987. aasta mudeliuuendusega lisandus sedaankere. Samuti polnud enam mitmete esitulevariatsioonide rägastikku, nende asemel oli kõikidel nn pikk esituli.
Sellest et Sierra Fordi edulugu oli, annab märku fakt, et autoajakirjanikud valisid Sierra 1983. aasta Euroopa aasta autoks.


Kere
1234567Õnnestunud kujustusega, kuid vanematel versioonidel väga roostealdis
Kui Sierra 1982. aastal turule tuli, oli see vaieldamatult silmatorkava ja moodsa kujustusega. Eelkäija Taunusega võrreldes oli Sierra oluliselt ruumikam ja vähem roostealdis. Mahutavusega üllatas eriti luukpäraversioon: pöörates istmed maha, oli võimalik vedada väga suuri esemeid.
Sierra hiilgas ka erinevate sisustusvariantide ning lisaseadmete rohkusega, varustusvariante oli koguni viis.
Tippmudeli Ghia varustuses oli peale luksusliku interjööri ka näiteks pardaarvuti, lisaks lähituledele neli kaug- ja kaks udutuld, rääkimata elektrilistest aknatõstukitest ning kesklukustusest. Ka istmed on Ghia-versioonil vastupidavuselt väga tugevast klassist: narmendav istmenurk on pigem erand kui reegel.
Puudusteks on asjaolu, et klaasipesurit lülitades ei hakka näiteks klaasipuhastid automaatselt tööle, vaid hoova peab vastavasse asendisse lükkama. Samuti on Sierrad lausa kurikuulsad päikese mõjul pragunevate armatuurlaudade poolest.
Sierrade üheks valupunktiks on kesklukustussüsteem. Paljudel lukustatakse auto ühest ukselukust ja avatakse teisest, põhjuseks kesklukumootorite kontaktid.
Kui võrreldes Taunusega, on Sierra roostekindlus talutaval tasemel, aga tänapäeva standarditele jääb see küll jalgu. Sierradel, eriti vanematel (enne 1987. a toodetutel) on poritiiva ääred tihti täiesti läbi roostetanud. Teisteks nõrkadeks osadeks on põhi, küljekarbid ning tagauste servad ehk kõige tüüpilisemad kohad.

Mootor
Lai mootorivalik, kuid mitmed on vananenud
Mootorivalik algas tagasihoidlikust 67hobujõulisest diiselmootorist ning tipnes 204hobujõulise versiooniga sportmudelis Cosworth. Levinumateks jõuallikateks on 1,6- (75 või 80 hj), 1,8- (90 hj) ja kaheliitrised (100, 115 ja 125 hj) neljasilindrilised bensiinimootorid. Vähemlevinud on V-6-mootorid, mida pakuti kas kahe- (90 hj), 2,3- (114 hj), 2,8- (150 hj) või 2,9liitrisena (160 hj).
Töömahu kohta väikese võimsusega kuuekümnendaist pärit V-mootorid on suure kütusekuluga, kuid lihtsa ehituse ja pehme käiguga. Samuti on nad suhteliselt töökindlad ja probleemivabad. Nõrgaks kohaks võib pidada veepumpa: eriti enne 1987. aastat toodetud mudelitel. Paljudel neist on tehtud tõsine mootoriremont, mis ongi põhjustatud veepumba riknemisest tingitud ülekuumenemisest.
Reasmootoritega on muret veidi rohkem. Neil kipub kuluma nukkvõll, väljalaskeklapid tahavad liiga kiiresti sisse põleda ning tuleb ette ka probleeme sissepritse ja süütesüsteemiga. Elektrihädadest paistab enim silma starteri harjade ülemäära kiire kulumine, samuti teeb muret generator (nii selle harjad kui ka dioodisild).
Käigukast ja jõuülekanne on suhteliselt probleemivabad tänu klassikalisele lihtsale tagaveole, rohkem on muret nelikveoliste erimudelitega. Probleeme siduriga tuleb tihedamini ette nelikveolistel, harvem tagaveolistel Sierradel. Siduriprobleemid parandati Fordis alles pärast 1991. aastat.
Automaatkastide puhul on tüüpveaks vaakummodulaator, mille purunemise tagajärjel jookseb automaatkasti õli mootorisse.
Sierra paistab silma ka summuti roostetamisega, seda nii katalüsaatoriga mudelitel kui ka ilma.

Veermik
1234567 Hea kompromiss mugava sõidu ja hea juhitavuse vahel
Juhitavus on Sierradel neutraalne, kerge alajuhitavuse maiguga (erakordne tagaveolise puhul). Vedrustuse mugavus auklikel teedel ei anna põhjust kurtmiseks, jäikusega pole liiale mindud. Pidurid on efektiivsed, kuid Sierradel kipuvad pidurikettad kergesti kõverduma, mis põhjustab suurematel kiirustel ning pidurdades vibratsiooni. Lisatasu eest pakuti Sierradele ka ABSi.
Roolivõimendi oli saadaval lisaraha eest. See õigustab end eelkõige raskema esiosaga V-6-mootoriga versioonidel. Ilma roolivõimendita V-6-Sierraga parklas manööverdamine on paras töö, reasneljase puhul ei anna roolivõimendi puudumine siiski väga tunda.
Sierra veermikule tasub osta kvaliteetsed kuluosad (šarniirid, rooliotsad, kummipuksid). Vastasel korral võibki neid vahetama jääda, kuna meie teedel Sierra veermik hästi vastu ei pea. Sama lugu on rattalaagritega, eriti tagumistega.

Hinnad
1234567 Odav osta ja pidada, kuid osi võib palju kuluda
Sierrade valik on suhteliselt lai. Saadaval on 1,6liitrise mootoriga kaheksakümnendate aastate alguse mudelid paari tuhande krooni eest, hinnalagi aga saabub umbes 30 000 krooni juures, mille eest võite saada 1992.–1993. aasta rikkaliku lisavarustusega heas sõidukorras auto.
Praegu pole valik enam nii lai kui näiteks neli-viis aastat tagasi, kuid siiski on võimalik leida sobiva värvi, mootori ja sisustusega eksemplar. Cosworthi ihalejad peavad vaatama piiri taha ning arvestama paar korda suurema summaga, sest Eestis on neid mõni üksik ning müügile ilmub haruharva.
Varuosade hinnad on Sierral soodsad, eelkõige just tänu rahvaauto staatusele, mis tekitas suure nõudmise. Enamasti on kõik detailid ka poodides kohapeal olemas.
Hooldusintervall on kas 10 000 km või kuus kuud, mil kontrollitakse sõlmi ning vahetatakse õli ja filter. 20 000 km tagant vahetatakse küünlad, 40 000 km järel või kahe- aastase intervalliga vahetatakse õhu- ja kütusefilter, jahutusvedelik, õlid jõuülekandes ning pidurivedelik.

Hinnangud
Omanik:
Harri, Ford Sierra 2,0, 1989. a
Autot oman juba aastast 1995. Ostes oli odomeetril näiduks veidi üle 70 000 km, nüüdseks olen ise juba mitusada tuhat otsa sõitnud, praegu on käes viissada tuhat. Kaks korda on auto tõsisemalt hätta jätnud: ühel korral läks läbi kütusepump ning jäin keset ristmikku seisma. Teisel korral lülitus tagavararatta juures asuv turvalüliti end välja, sulgedes kütusepumba vooluringi. Läks tükk aega, enne kui sealt viga otsima hakkasin. Muidu ikka tavapärased kuluosad: Sierrale tüüpilised kõverdunud ja pragunenud esipidurikettad, väiksemad roostehädad ning nüüd kontrollimisel selgunud tõsisemad vead (sidur ja pidurivoolikud toim.). Vastupidiselt enamikule Sierradest selle kere ei roosteta eriti, vaid paaris kohas (kapoti- ja tiivaservad) on roostet näha. Mootor on seni hästi teeninud: liigub minu jaoks piisava erksusega ning katki pole veel midagi läinud.

Spetsialist:
Innar Kulp, AS Volta Auto
Sierra on tegelikult auto n-ö seinast seina: alates lihtsakoelisest ja vanamoodsa tehnikaga tagaveolisest ning lõpetades neljaklapitehnikas nelikveo ja turbomootoriga autoga. Vaid üks tüüpviga on neil minu arvates ühine: Fordi omanikud ei taha korralike osade peale raha kulutada, ostetakse võimalikult odavad ja mittekvaliteetsed varuosad.
Kõige kapriissemad Sierradest on DOHC-mootori ja/või nelikveoga autod. DOHC-mootori plokikaaned on väga tundlikud ülekuumenemise suhtes: piisab termostaadi või veepumba rikkest ning kõver või pragudega kaas on garanteeritud. Nelikveolistel kestab ka sidur lühemat aega, kui tagaveolisel, samuti võib ette tulla jaotuskasti rikkeid.
DOHC-mootorite kettajamitele tasub samuti tavapärasemast rohkem tähelepanu pöörata: nimelt kipuvad ketirattad kuluma ning tulemuseks on see, et klapid kohtuvad kolbidega. See aga tähendab väga kallist remondiarvet.
Vanemate Sierrade probleemidest on tähelepanuväärsemad elektri- ja pidurihädad. Mootorid on suhteliselt lollikindlad. Regulaarselt tasub vahetada termostaati, et vältida mootori ülekuumenemist.

Ülevaataja:
Allauto AT tehnik Rene Kalvik
Autol läbisõidu kohta väga palju vigu polnudki. Kere oli samuti Sierra kohta üllatavalt heas korras, vaid mõnes kohas paistis roostet. Vead, millele tasuks kohe tähelepanu pöörata, oleksid esimesed pidurivoolikud, mis olid pragunenud. Samuti tasuks valmistuda sidurivahetuseks. Väiksematest vigadest hakkasid silma veel õli lekkiv klapikambri kaane tihend, kehvasti liikuv parem tagauks, praguneva kummiga kardaanileevendi ning vahetamist vajav kütusefilter.
Life is way too short to Drive slow Evil PIston CCC&CCCR

Kasutaja avatar
Tarmo
Klubi juhatus
Postitusi: 9090
Liitunud: 10 Okt 2006, 22:26
Nimi: Tarmo
Asukoht: Tartu-Abja-Pärnu

Postitus Postitas Tarmo » 28 Nov 2007, 10:00

seda teksti ma olen kunagi lugenud, kas mitte auto leht ei kirjutanud seda ja italiaano linki ei pannud siia. kaks viga mis avastasin oli d need et ei ole mainitud 1,3l mootoriga sierrat ja teine on see et 2,8 on tegelikult võimsam kui 2,9

Kasutaja avatar
xr4
fanaatik
Postitusi: 833
Liitunud: 08 Okt 2006, 21:40
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas xr4 » 28 Nov 2007, 11:15

just, isegi märkasin seda 2.8 2.9 viga

2.8 110kw
2.9 107kw


muidugist siit tekstist selgus et v6'ele pandi ka tavalist roolilatti, ehk siis minu omal oli ka algul tavaline, mis minu käes otsad andis

Kasutaja avatar
AlarT
sõltlane
Postitusi: 1394
Liitunud: 26 Mär 2007, 17:51
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas AlarT » 28 Nov 2007, 13:48

jutt üsna hea, kuid kas mitte sierra mk1 alguaastate mudelid ei peaks mitte roostekindlamakd olema kui mk2, olen midagi sellist kuulnud.
Aga muidu jah igati norm auto, mis mul öelda, tõsi küll juba vananenud tehnoloogia suuresti aga ikka veel sõidetav ja oma aja kohta kindlasti väga hea auto:) Ma ei tea, mida tähendab vähe vastupidav? Mina oma isa sierral vahetasin esisillas sarniire ja rooliotsi alles peale 170 000km läbimist selle autoga, 100 000 läbiti eesti teedel ja 70 000 siis hollandi.
ja ega kõik läbi polnud ,aga hakkasid minema ja ühel sarniiril oli loks, ei lastud ülevaatuselt läbi, sellepärast vahetasin kõik ära.Roolilatt ka mängims mäkra ,aga suuresti vanuse pärast rooste oli sisse tekkind laagrile, kui ma ei eksi.
Mk1 on minu arust isegi mõneti eriline sierra eriti, kuna tal oli rohkem varustust.
Sierrat enam pole, aga unustanud teda ka pole.

Kasutaja avatar
Tarmo
Klubi juhatus
Postitusi: 9090
Liitunud: 10 Okt 2006, 22:26
Nimi: Tarmo
Asukoht: Tartu-Abja-Pärnu

Postitus Postitas Tarmo » 28 Nov 2007, 17:01

mina olen kah kuskilt lugenud et mk1 oli rooste kindlam

Kasutaja avatar
MaxL
turist
Postitusi: 36
Liitunud: 23 Okt 2006, 20:03
Asukoht: hiiumaa
Kontakt:

Postitus Postitas MaxL » 28 Nov 2007, 21:11

Paljud Sierra 2,9 mootorid on 110kw

Kasutaja avatar
AlarT
sõltlane
Postitusi: 1394
Liitunud: 26 Mär 2007, 17:51
Asukoht: Tallinn

Postitus Postitas AlarT » 28 Nov 2007, 21:43

igast imelikke kw-te on sierradele pandud müügikuulutustest, saa nüüd aru , mis õige mis mitte. varuosa valikus neist vaid vähesed kirjas.
näiteks 2,0 mootorit ma tean sierrale 66kw 74kw 77kw 80kw(see oli passis kirjas) 85kw 88kw(-dohc- , kuid ark-i vea tõttu oli ühe tavalise 83a 77kw karpa sierra passis ka 88kw :shock: ) ja 92kw või midagi taolist veel. 2,8 on ming 104kw väidetavalt olemas karburaator sierrale, siis 110 siis 2,9 kohta jah on pandud 107kw mõni paneb 110kw , mina ei tea enam, on siis tõesti nii erinevaid?
Sierrat enam pole, aga unustanud teda ka pole.

Kasutaja avatar
xr4
fanaatik
Postitusi: 833
Liitunud: 08 Okt 2006, 21:40
Asukoht: tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas xr4 » 28 Nov 2007, 23:13

MaxL kirjutas:Paljud Sierra 2,9 mootorid on 110kw
mõni tõestav link??

Kasutaja avatar
Tarmo
Klubi juhatus
Postitusi: 9090
Liitunud: 10 Okt 2006, 22:26
Nimi: Tarmo
Asukoht: Tartu-Abja-Pärnu

Postitus Postitas Tarmo » 29 Nov 2007, 00:16

92kw dohc on ilma katita

Kasutaja avatar
MaxL
turist
Postitusi: 36
Liitunud: 23 Okt 2006, 20:03
Asukoht: hiiumaa
Kontakt:

Postitus Postitas MaxL » 01 Dets 2007, 19:08

Kõik 2,9 mootorid mis on L-tüüpi õhulugejatega on 110kw ja ilma hüdrotõukurite ja Lamdadeta. MAP anduriga on 107 kw ja lamdade ja hüdrotõukuritega.

Kasutaja avatar
Tarmo
Klubi juhatus
Postitusi: 9090
Liitunud: 10 Okt 2006, 22:26
Nimi: Tarmo
Asukoht: Tartu-Abja-Pärnu

Postitus Postitas Tarmo » 02 Dets 2007, 12:43

http://sierraclubspb.narod.ru/tech/engi ... rra87.html siin siis igasugu infot mootorite kohta. 2,8 on 105/107/110kw ja 2,9 on 107/110kw

aandroo
kasutaja
Postitusi: 91
Liitunud: 12 Sept 2007, 10:04
Asukoht: Haapsalu:)

Re: Autolehe hinnang Sirjele!

Postitus Postitas aandroo » 23 Jaan 2008, 12:42

Sierrat on ka 1.3 mootoriga? :shock:
Saan iga päevaga aina targemaks!Jube.

Kasutaja avatar
Tarmo
Klubi juhatus
Postitusi: 9090
Liitunud: 10 Okt 2006, 22:26
Nimi: Tarmo
Asukoht: Tartu-Abja-Pärnu

Re: Autolehe hinnang Sirjele!

Postitus Postitas Tarmo » 23 Jaan 2008, 13:29

Algus aastatel pakuti jah, kuid saadi üsna kiirelt aru et sierrale on sellest vähe

Vasta