SIERRACLUB

Kood 509. Naastrehvid

Nõuded: 1) kui M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõidukil või eritalituse autol kasutatakse naastrehve, peavad naastrehvid olema sõiduki kõikidel ratastel. Kui O2 kategooria haagist vedaval vedukautol on naastrehvid, peavad naastrehvid olema ka haagisel. Kui M2 , M3, N2 , N3, O3 ja O 4 kategooria sõidukitel kasutatakse naastrehve, peavad ühe ja sama telje mõlemal poolel olema naastrehvid.Paarisrataste puhul võib üks ratas olla naastamata. Kui rehvi vigastuse tõttu ollakse sunnitud kasutama varuratast, võib varuratas olla naastamata;

[RTL 2010, 1, 7 – jõust. 8.01.2010]
2) naastude arv rehvis ei tohi olla suurem kui:
a) rehvis, mille velje läbimõõt ei ole suurem kui 13» – 90;
b) rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 13», kuid ei ole suurem kui 15» – 110;
c) sõiduauto rehvis, mille velje läbimõõt on suurem kui 15» – 130;
d) ülejäänud rehvidel – 150;

3) sõidukil kasutatavates naastrehvides ei tohi naastude arv erineda rohkem kui 25% võrreldes suurima naastude arvuga rehviga;

4) uutel M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõiduki naastrehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 1,2 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 1,5 mm. Kasutuses olevatel M1, N1, O1, O2 ja L kategooria sõiduki naastrehvidel ei tohi naastud rehvi pinnast välja ulatuda rohkem kui 2,0 mm ja M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõiduki rehvidel rohkem kui 2,5 mm;

[RTL 2010, 24, 423 – jõust. 14.05.2010]

5) naastrehvidel võib kasutada naaste, mille staatiline torkejõud ja mass ei ole suuremad kui:
a) M1, O1 ja L kategooria sõidukil – torkejõud 120 N ja mass 1,1 g või torkejõud 100 N ja mass 1,4 g;
b) N1 ja O2 kategooria sõidukil – torkejõud 180 N ja mass 2,3 g;
c) M2, M3, N2, N3, O3 ja O4 kategooria sõidukil – torkejõud 340 N ja mass 3,0 g.
Naastul võib olla ainult üks tipp ja see ei või olla terav ega torujas;

[RTL 2010, 1, 7 – jõust. 8.01.2010]

6) naastrehve võib sõidukil kasutada alates 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

[RTL 2010, 1, 7 – jõust. 8.01.2010]

Kontrollimine: vaatluse ja nihikuga.

7) mootor peab vastama võimsuselt, pöördemomendilt, pöörete arvult, töömahult ja massilt valmistaja poolt sellele sõidukile ette nähtule. Erandina, kui valmistaja ei ole ette näinud erinevate mootorimudelite paigaldamist, on lubatud sõidukile ümberehituse korras paigaldada mootor, mille võimsuse erinevus ei ületa 30%, töömahu erinevus 20% ja massi erinevus 10% valmistaja poolt ette nähtust.

Tarmo kirjutas: Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.»;

Kood 205. Eesmised udulaternad

Nõuded: 1) M ja N kategooria sõidukile on lubatud paigaldada vastavalt E-reeglile nr 48 või direktiivile 76/756/EMÜ kaks E-reegli nr 19 või direktiivi 76/762/EMÜ nõuetele vastavat eesmist udulaternat ja L kategooria sõidukile üks või kaks eesmist udulaternat. Eesmiste udulaternate paigutamine haagisele on keelatud;

2) lubatud on kasutada või tähisega eesmisi udulaternaid, mille hajutiklaasil on täht «B»;

3) eesmiste udutuledega koos peavad lülituma eesmised ja tagumised ääretuled ning numbrituli;

4) eesmise udutule valgusvihul peab olema ülal järsk, selgelt nähtav valguse ja varju piir;

5) eesmise udutule värvus peab olema valge või kollane;

6) eesmise udulaterna valgusava alaserv ei tohi asetseda madalamal kui 250 mm ja ülaserv kõrgemal lähitule laterna valgusava ülaservast ning M1 ja N1 kategooria sõidukil kõrgemal kui 800 mm maapinnast. Laterna valgusava välisserv ei tohi olla kere välisgabariidist kaugemal kui 400 mm;

3) sõiduautol (M1 kategooria), veoautol, mille registrimass ei ületa 3,5 tonni (N1 kategooria), ja haagisel, mille registrimass on üle 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni (O2 kategooria), peab alates 1. detsembrist kuni 1. märtsini kasutama talverehve (M+S, MS, M.S. või M&S tähistusega), mille mustri jääksügavus on vähemalt 3,0 millimeetrit.

Ülalnimetatud kategooria sõidukitel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik järgmistel juhtudel:

• sõitmisel teise riiki ja sealt tagasi Eestisse;

• teises riigis registreeritud sõidukil;

• paarisrataste mõlemal rattal tingimusel, et ühe telje mõlemad rattapaarid on koostatud ühesuguselt;

• autode ja haagiste valmistamisel, maaletoomisel, müümisel ning remonti või tehnilisele ülevaatusele sõitmisel;

• autodel või haagistel, millele ei ole Eestis talverehve saada;

Kood 502. Rehvi tehnoseisund

Nõuded: 1) rehvil ei tohi esineda sisemisi ega välimisi koordi läbivaid vigastusi või turvise eraldumist koordist;

2) rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt määratud rõhule.

Kontrollimine: vaatluse ja manomeetriga.

Kood 503. Rehvi kulumine ja mustri sügavus

Nõuded: 1) mustri jääksügavus peab olema vähemalt:

• L kategooria sõidukil ≥1,0 mm;

• M1, M2, M3, N1, N2 ja N3 kategooria sõidukil 1,6 mm;

• haagisel vastavalt seda vedava veduki mustrisügavusele esitatavatele nõuetele;

2) rehvi edasine kasutamine on keelatud, kui turvise mustri jääksügavus on punktis 1 esitatust väiksem lisa 1 joonisel 30 toodud viirutatud pinna ulatuses, mille laius b on üle 1/2 turvise veerepinna laiusest B ja pikkus a üle 1/6 turvise veerepinna ümbermõõdust 2R või kui mitme kulumislaigu korral nende pikkuste summa on nimetatud väärtusest suurem. Joonisel näidatud viirutatud ala ei pea asuma veerepinna keskel;

3) rehvil, millel puudub märge «REGROOVABLE», ei tohi mustrit sügavamaks lõigata.

Kontrollimine: nihiku, joonlaua või mõõdulindiga.

Kood 506. Rehvi kasutamine
Nõuded: 1) rehvi mõõtmed (E-reeglid nr 30, nr 54 ja nr 75) peavad vastama sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajatele ja sõidukil kasutatava velje mõõtmetele ning kiiruskategooria (vt tabel 5) ja koormusindeks (vt tabel 6) peavad vastama sõiduki valmistaja poolt ettenähtud näitajatele. Lubatud on kasutada suurema kiiruskategooria ja koormusindeksiga rehve;
2) sõiduki mis tahes teljel ei tohi olla korraga diagonaal- ja radiaalrehve;

3) sõiduki mis tahes teljel ei ole lubatud kasutada erineva turvisemustri tüübiga rehve. Ühe ja sama mustritüübi mustrijoonis võib olla erinev (vt lisa 1 joonis 31);
5) taastatud rehve ei ole lubatud kasutada sõidukitel, mille valmistajakiirus on suurem kui 240 km/h ning mootorrataste esiteljel/rattal. M2, M3 ja N3 kategooria sõidukite esiteljel ei ole lubatud kasutada taastatud rehve, välja arvatud juhul, kui need on sertifitseeritud E-reegli nr 109 nõuete kohaselt.

Kood 507. Üldnõuded veljele

Nõuded: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ette nähtud ja ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi. Muudel juhtumitel otsustab velje kasutamise Maanteeamet;

2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge;

Kontrollimine: vaatluse, rismuse, nihiku ja joonlauaga.

Kood 508. Velgede kinnitus

2) kergmetallist velje kinnituseks peab kasutama selleks valmistatud polte või mutreid;

Kontrollimine: vaatluse, vasara ja joonlauaga.

Tarmo kirjutas:

Kood 507. Üldnõuded veljele

Nõuded: 1) peab kasutama sõiduki valmistaja poolt ette nähtud ja ETRTO või UTQG nõuetele vastavaid velgi. Muudel juhtumitel otsustab velje kasutamise Maanteeamet;

2) veljel ei tohi olla vigastusi. Keelatud on kasutada keevitamisega remonditud ja/või ümberehitatud (laiendatud, kitsendatud, vahetatud sisekilbiga jms) velge;

Kontrollimine: vaatluse, rismuse, nihiku ja joonlauaga.

16. peatükk
TULEDE KASUTAMINE

§ 178. Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi-, ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled. Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid.

§ 179. Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral.

Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
1) tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses;
2) vastutulevale sõidukile ollakse lähemal kui 300 meetrit;
3) need hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
4) need võivad pimestada teist liiklejat, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti; viimast ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees edasisõidu võimalust oodates.

Kui möödasõidu ajal ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega.

§ 180. Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult koos lähituledega või lähitulede asemel, kui nähtavus on halb.

§ 181. Tagumised udutuled võivad põleda sõidu ajal ainult asulavälisel teel, kui:
1) nähtavus on halb;
2) sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.

§ 182. Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel seisval mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Täiendavalt võib kasutada ka ohutulesid.

§ 183. Asulas võib käesoleva määruse §-s 182 nimetatud ääre- ja numbritulede asemel kasutada mõlema- või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui
1) mootorsõiduk ei ole üle 6 m pikk ega üle 2 m lai;
2) mootorsõiduk on ilma haagiseta.

§ 184. Käesoleva määruse §-de 182 ja 183 nõudedei laiene peatunud ja parkinud sõidukile, mis asub:
1) teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha;
2) väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart;
3) asulas päris sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, mopeedi või külghaagiseta kaherattalise mootorrattaga, millel puudub aku;
4) õuealal.

§ 185. Sõiduki töötuled võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.

§ 186. Autorongil (välja arvatud kerghaagisega autorong), millel puuduvad ees ülemised gabariidituled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema käesoleva määruse lisa 4 kohane valgustatud autorongi-tunnusmärk.