Autoks Ford Sierra, tehasest väljunud 1990 aasta detsembris.
Varustust üsna heldelt kaasa jagatud: ees el. aknad, vändatav katuseluuk, esimesed udukad, taga pea- ja käetoed, esiklaasi soendus (klaas vahetatud mitte soojendatava vastu), pesuridüüside soendus, lugemis-lambid ees ja taga.
Mootor oli siis 2.0 DOHC 88kW, manuaal käigukastiga, tagavedu.
Hiljem paigaldatud signa, mingi audio-porr ja lisa pidurituli.
Eestis esmane registreerimine 1996. aasta alguses. Seega meie maal 20 aastat rännanud.
Enamuse ajast vist kuskil Võru kandis mõne vanema inimese käes. Täpselt ennem mind pealinna tänavail ja jäärajal.
Sellest ka need imelised udutuled.
Mina ta ostsin selle aasta veebruaris. Olin küll BMW jahil, aga ükski bemm ei erutanud mind tollel nädalavahetusel rohkem, kui see Sierra. Roostet praktiliselt ei esinenud, sillad olid vaiksed, salong oli rahuldav, mootor toimetas kenasti.
Selline ta siis oli:
Möödus natuke aega ja kätte jõudis märts! See tähendas, et suvise hooaja rehvid võis alla lükata.
Autoga sain küllgi kaasa 14'' suvekad, aga ilusama mulje jaoks sai 15'' softspoke-id külge poogitud.
Möödus veel üks kuu ja oli selge, et DOHC on oma elu ikkagi ära elanud (Õli leke, õli põletamine, klõbin). Kahjuks samal kuul pidanuks toimuma ka ÜV.
Selleks hetkeks oli ka roolilatt rõvedalt lekkima hakanud.
Aprilli alguses andis veel survelaager kaa haledalt otsad, sai todagi vahetatud, et sõita seni kuni ülevaatus kehtib.
See viimane tegu sai karistatud ÜV eelviimasel päeval, mil esiratas kohtus äärekiviga.
Tulemuseks kõver õõtshoob ja pooldunud amort.Mis seal muud, kui, et võtsin ühe Scorpio doonoriks ja hakkasin ehitama...
Alguses:
Hiljem:
Seega Scorpiolt sain 2.9 liitrise 110kW Cologne V6 ja LSD-ga tagasilla. Muud pudi-padi kaa
Mootor sai lahti võetud ja uute tihenditega kokku pandud. Kahjuks polnud mootor just parim toorik, mõned õlivahetused olid ära jäetud, sellest natuke suur kulumus.
Alguses:
Pärast pikka ja kulukat küürimist:
Vana välja:
Uus katseks sisse:
Uus lõplikult sees:
Kogu mootori vahetamise protsess võttis umbes kaks kuud aega. Suur osa läks juppid puhastamisele, teine sama palju aega kulus käigukasti ja tihendite sebimisele. Selle aja jooksul sai ka roolilatt, esimesed õõtsad ja amordid välja vahetatud.
Tsipakene läks juhtmestike välja raalimisele ja ühildamisele.
Lisaks, et kõik silindrid tööle hakkaksid, tuli ärida tutikas jagajakaas, rootor ja küünla juhtmed.
Siis edasi oli juba lihtne: alustuseks Maanteeametist läbi, mootori vahetus ametlikuks ja edasi ülevaatusele.
Seal läks kõik ladusalt.
Otseloomulikult oli aga autole suure hurraaga paigaldatud käigukast totaalselt peetis. 1. ja 4. käigu sünkroniseerimine puudus täielikult. Kast undas ja kuumenes üle... teist sama-sugust (MT75 rwd v6) pole tänaseni pakutud, seega tuli kahest üks töötav valmis teha.
Õnneks MT75-tel sisud oma-vahel ilusasti ümber lapatavad ja nii läkski diisel mootori küljes olnud kastile V6 esimene ots külge ja nüüd töötab ladusalt ja boonusena on ka 5. käik 0.75 ülekandega, mitte 0.86.
Auto eilse seisuga on väljast selline:
Järgmine suurem ehitus saab ilmselt olema taha ketaspidurite ja LSD-ga silla aretamine.
Uuendusteni.
