Sierraaria by rekkamees

[rekkamees]

Olen oma sõidukeid suhteliselt vähe presenteerinud, enamjaolt viitsimatuse tõttu. Täna sai üks talvel ostetud Sierra toorik ülevaatuspunktis liikluskõlbulikkuse kinnituse ja otsustasin sel puhul suure erandi teha. Aga ärge siia teemasse erilist järge oodake, ma parem vingun teiste meeste (ja naiste) autode kallal, kui et enda autod inisemise objektideks annan. Kuid asja juurde:

Käesoleva teema "peasüüdlane". 1,8 td, 1991.a. Läbisõit hooldusraamatu ja maanteeameti koduka järgi 81000. Ostetud uuena Eestist, isegi numbrimärgid on selleaegsed ehk raudplekist. Minu kätte jõudis 5 aastat avariilisena seisnuna sel talvel osta.ee kaudu. Saaga alguse kohta siin ja siin. Ärge laigulisele värvkattele tähelepanu pöörake, ma pole mingi asi automaaler ja üldse on värviparandused kuuri ees muruplatsil tehtud. Kapott ja vasak esitiib lähevad mingil ajal vahetusse, sest autoga kaasa antud kapotile oli suure ootamisega auk sisse roostetanud ja vasak esitiib on mingi varasema avarii tagajärjena paksu pahtli all.

Talvel ostes oli selline:


Vähene läbisõit, kere ja tehnika väga hea seisukord (v.a. avariilisus) oli peapõhjus, miks ma sellega üldse jändama hakkasin. 1,8 td mootor ise on (pool)surnult sündinud asi, aga niikaua, kuni ennast kenasti üleval peab, võib temaga väikse kütusekulu pärast sõita küll. Sõidumugavust silmas pidades sai roolivõim külge aretatud, sest kui 90. aastate alguses Eestis üldse uusi autosid osteti, olid need nii vähese varustusega, kui võimalik, et aga odavamalt saaks. Seegi eksemplar on tehasest tulnud madalaima võimaliku varustustasemega, tagaluugil on selle kohta lakooniline tähis c.

Minu igapäevane liikur. 2,0 ohc efi pritsega, 1992.a. Pildistatud vahetult pärast vihma, sellepärast paistab nii kirju.

Minu kätte jõudis 2013 sügisel. Omanikul oli plaan Kuusakoskisse viia, sain kaaluhinnaga. Kerel siin-seal väikest mäda, aga pole hullu. Küljekarpe ja parempoolset koopakaart sai kohe pärast ostmist lapitud, nüüd on sumpa kohalt põhjatala auklikuks läinud. Esitiivad on ka pehmevõitu, aga siiamaani püsivad veel küljes. Ootan, et kui talvel kuskil rajal näpu vahelt ära läheb, on rohkem põhjust parandada või juppideks teha. "Ootamise" käigus sai mingil ajal lsd differ külge pandud, pärast seda sõit omajagu lõbusam. Plokikaanele võiks viili sisse ajada, (loe portida) aga pole mõttest tegudeni veel jõudnud.

Siin üks pilt 2014.a. sügisest, kahe hobisõiduki hooaegade teatepulga üleandmiselt. Ostes oli Sierra enamvähem sama nägu, v.a. iluvõre, see oli siis tavaline, ribidega.

2015 kevadel oli juba selline. Värvitud kodus, kuuri ees, Tikkurila panssarimaali plekk-katuse värviga. Noh, Sierral on ju plekk-katus.


Väike möödunudsuvine heinategu samal päeval, kui talumehed Toompeal käisid. Oleks pidanud koorma päev varem tegema, oleks ka saanud minna.

Kaks maanteekõlbulikku Sierrat. Sinisega hakkab naine tööl käima, tal iga päev 40 km sõita, saab kütusekulu ehk vähe madalamaks.

Veel üks projekt. Ostsin tuksis mootoriga, see sai pealt maha tõstetud ja mõttes on ammu ootav 2,3 d aiste vahele tõsta. Kere on suhteliselt hea, pagasniku alustel taladel ja küljekarpidel tulid torkimisega pehmed kohad välja, need sai ära parandatud. Praegu seisab huvi-vajaduse ootel.

Ostsin sellisena ehk peale lammutamise pole pealtnäha midagi muutunud. Kere keevitus paistaks siis välja, kui neid kohti pildistaks.


Kohe näha, et vanad sõbrad.

[Kristjan]

ja ma mõtlesin, et ma olen ainus segane kes sierra osasid kokku ajab.. sa ajad terved sierrad kokku..

[Shmel]

Rõõm, et mu endine turbodisla jälle sõidab.

Tarmol on õigus, uksepolstrid olid mul tuunitud - puust ribad on MK-1 Ghia omad (sellised olid Mk-1 Ghia-del ainult kuni 1983), el.peeglite juhtkang on ka Mk-1 oma.

[rekkamees]

Varasügisene vahearuanne:
Mõlemad Sierrad sõidavad kenasti. Dislal hakkas Luukase küttepump mingil ajal mitmest kohast korraga ropult lekkima, tõenäoliselt vahepealse pikalt seismise ja praeguse biodiisliga sõitmise tagajärjel. Sain kohalikust remonditöökojast soodsa hinnaga ühe tundmatu päritoluga Luukase asemele, aga see on vist mingi väiksema ja/või ilma turbota mootori küljest, sest kuigi keerasin kütte enamvähem maksimaalselt peale, on kiirendus nõrgavõitu ja musta ei viska õieti isegi siis, kui pedaali põrandasse tallad. Noh, see-eest peaks ökonoomsemalt kulgema, mida ei oska küll kommenteerida, kuna pole kütusekulu mõõtnud. Lõppkiirus tundub normaalne olema, 120km/h stabiilsel sõidul on pedaalil põrandani veel ruumi küll.

Olen hellitanud mõtet, et tegelikult võiks Boschi küttepumba hoopis peale panna, aga erinevalt sellest neetud apostlist pole Boschi eriti leida. Oskab keegi kommenteerida, kas mõnd teist marki auto pealt pärit pump Sierrale parameetrite ja kinnituste poolest istub? Rihmaratta saan vast ikka ümber vahetatud ja torud sobivaks väänatud. Minu arusaamise kohaselt peaks pump olema täismehaaniline, pumba pärast autole lisaelektroonikat külge küll ei taha leiutama hakata. Tuld taga asjaga just pole, sest naine sõidab selle dislaga põhiliselt ja tema arvates pole kiirendusel häda midagi.

[rekkamees]

Nii, biodiisel sõi ka järgmise Lucase tihendid ära, mis ajas mul juba närvi püsti. Aga nüüd sai vähemalt selgeks, et see pump biodiislile ei sobi. Seda arusaamist kinnitas asjaolu, et kui pumpa natuke lammutasin, oli näpu all tunda, et kummiosad on kuidagi plastiliiniseks läinud, kleepuvad näpu külge ja muudavad kuju, kui peale muljuda.

Astusin Rometu talu diislikunni, härra Moisto juurest läbi ja rääkisin temaga natuke temaatilist juttu. Ta ütles, et Boschi pumbad pidid biodiislit kenasti sööma, aga ta ei osanud kindla peale soovitada, millise auto küljest võiks pumba võtta. Aretasin siis peale selle, mille parameetrid tundusid sobivad olema ja mille soodsalt kätte sain; vanalt 1,9 td VW Passatilt tuli pump. Passati mootor on küll 0,1l suurema töömahuga, aga võimsuselt on mootorid identsed. Sierra pihustite töösurve on 130bar, Passati omadel 155bar. Esialgu vahetasin ainult pumba, uurin teiste aretajate tegemistest järgi, et kas pihustite vahetusel oleks ka jumet või ei anna see midagi juurde. Boschi pumba võlli ots oli Lucasega identne, samuti ka flantsi kinnitusaugud. Tagumist kinnitust pidi veidi modima, aga sai kenasti paika. Lucase flantsiotsa läbimõõt oli 68mm, Boschil 50mm, seega tuli sinna vastava mõõduga vaherõngas treida. Kuna Lucasel on süüte reguleerimine rihmarattast, Boschil käib see aga pumba pööramisega, sai topelt reguleerimisvõimaluse. Külmkäivituse küttekoguse reguleerimiseks puurisin mootori flantsi sisse õige koha peale augu, nüüd saab kuuskantvõtme läbi rihmaratta ava ja selle puuritud augu reguleerimiskruvisse torgata. Lisaks tuli veel külmkäivituse jaoks toore või käsigaasi nupp tekitada, Lucasel käis see asi elektriliselt. Oma tooretrossi süsteemi ohverdas vennal aia ääres vedelev ürgvana Opel Kadett, pärast õlitamist hakkas see kenasti tööle, isegi märgutule pisitk oli olemas, sai ka lambike tekitatud, et nupp meelest ära ei läheks.
Eelsissepritsenurga paika saamine oli paras leiutamine, sest Boschi pumbal on märk rihmaratta küljes, mis mul aga jäi Lucase oma. Otsisin 1 silindri üles lihtsalt pumpa keerates, enne muidugi panin solenoidile voolu taha, et küte läbi tuleks. Kui 1. silindri ots sülitas, oli õige koht enamvähem teada, täpsemaks reguleerimiseks keerasin kõrgsurvetorude vahelt 12mm peaga poldi ära ja mõõtsin supleriga plunžeri liikumist, kui plunžer oli veidi vähem, kui 1mm edasi liikunud, oli õige koht käes. Pärast proovimist tuli väike nõks varasemaks keerata, supler pole ikka nii täpne riist, nagu mõõdukell, millega tegelikult seda asja paika ajada tuleks.

Ei teagi, kas pumba eelmine peremees oli kruvi kõvasti peale keeranud või on asi mootorite erinevas töömahus, igatahes tuli pealeantavat kütusekogust omajagu maha keerata ja tühikäiku ka madalamaks, vanade seadetega oli tühikäik 1100-1200rpm ja minek äkilisem, kui mu teisel, 2,0 OHC Sierral, tossu tuli ka kenasti, kui talda andsid. Käisin veelkord Rometu talus, kus timmiti pump mõistlikuse piiridesse ja kiideti mootori kena häälega käiku.

Järgmine eksperiment on, et kuidas diisel Sierra talvega toime tuleb. Miinuskraadidega panen paaki tõenäoliselt tavadiislit, see biodiisel on kõvema külmaga vist ikka nagu vanaema sült. Kui aga auto kõva külmaga kohe ikka kuidagi käima ei taha minna, pole selles mõttes hullu, eks naine sõidab siis minu bentsu Sierraga.

[rekkamees]

Mis on määratud maanteel surema, seda roosteuss ei tapa.
Leidus pimekana, kes kõrvalteelt ette sõites mu naise koos lastega vägivaldselt peatas. Õnneks on inimesed elus ja terved, kui valutavaid konte ja sinikaid mitte arvestada. Eks peab hakkama kindlustusega sõdima.

[MrBungle]

Selle poleerib ju välja. Pole hullu midagi..

[rekkamees]

Kindlustusel polnud poleerijaid pakkuda ja maksis kahju kinni. Polnudki väga vaja sõdida, olin moraalselt valmistunud hullemaks. Leppisime kokku, et autole nad ka järele ei tule, seega on koduõuel nüüd väike varuosaladu. Tehnika ja üht-teist nipet-näpet läheb oma järgmise projekti peale mängu, aga siniseid keredetaile on nüüd poole auto jagu pakkuda. Jupid roostevabad, esiustel eesmised servad kahjustatud, parempoolsel vähem, vasakul veidi rohkem, kuna tiib on peale pressinud ja uks väänati avariipaigal jõuga lahti. Parempoolsel esiuksel võimalik, et hinged kõverad, kuna A-piilar ise niipalju alt seespool, et uksel ülaservas mitu cm õhuvahet, pildil näha. Pildi järgi peaks arusaadav olema, et nina plekid viimaseni kortsus ega pole kasutatavad. Huvilistele võin üksikasjadest lisapilte saata.

[JanekE]

Mis sisu sinisel on muidu?

[rekkamees]

Mis sisu sinisel on muidu?

Kalts. Ainult uksepolstrid on tuunitud plüüž, aga need plaanin omale jätta, nagu ka eesmised elektrianknad-peeglid. Rohkem pilte autost nagi albumis: http://nagi.ee/photos/rekkamees/sets/407509/448160/

[JanekE]

Tänud. Vaatan, et kindalaeka link tundub selline olevat, mis minu autossegi sobiks. Endal must "gt" sisu.

[rekkamees]

Saad kindalaeka lingi, kirjuta ps või helista, tel nr müügi teemas. Jätkamegi müügijuttudega siin: viewtopic.php?f=11&t=14600

[IvoK]

Neid liiste mis uksepolstri peal on, neid ka müüd ?

[rekkamees]

Ei plaaninud müüa, kuna uksepolstritel liistude kinnituskohtades augud sees ju. Aga kõik oleneb muidugi hinnapakkumisest.

[rekkamees]

Suvi läbi sai musta Sierraga vahelduva eduga ringi sõidetud. Koos suvega lõppes otsa ka sidur, mis juba aasta otsa libisenud oli, alguses vähem, viimaste sõitude ajal juba niipalju, et 5. käiguga eriti gaasi anda ei tohtinud, muidu oleks see viimane millimeetri murdosa ketta pinnast suitsuks konverteerunud ja ma oleks pidanud jala edasi minema.

Esialgu plaanisin auto koduõuel külili keerata ja niiviisi sidurit vahetama hakata. Kuna ilm oli jätkuvalt vihmane, kauplesin Sierra naaberküla töökotta tõstuki peale. Kasti alt ära võtmine sujus igavalt, ei mingeid ekstsesse. Isegi tugitala paksult roostes tikkpoltidelt sain pärast nende puhastamist ja õlitamist mutrid esimese katsega kätte. Siduriketast oli järel umbes 6 mm ehk mitte eriti palju. Korvi tööpind oli ka juba natuke madalamaks kulunud, tõenäoliselt oli see oma elu jooksul rohkem kettaid näinud, kui see üks, mis parasjagu sees oli. Sain kunagi aastate eest varuosamootorit ostes sellega suht korraliku Sachs'i ketta ja Luk'i korvi kaasa, plaan oli need sisse panna.

Tõenäoliselt polnud ma siduriosade ladustamisele erilist tähelepanu pööranud, sest oma halvaks õnneks avastasin, et asjad on paar aastat sisuliselt veeloigus vedelenud ja paksult roostes. Kuna kettal oli paksust kõvasti üle 8mm ja korv ei paistnud ka kulunud olevat, kuivatasin osad ära ja kraapisin suurema rooste maha. Korvi tööpind sai täiesti haljaks puhastatud. Puhastatud osad läksid külge. Ketta tsentreerimiseks sobis peaaegu ideaalselt 10mm padrunvõti: selle peenem osa läks täpselt nõellaagri sisse, jämedamale osale kerisin paar ringi isoleerpaela peale, siis istus üsna tihkelt ketta sisse. Tsentreerimine õnnestus kenasti, kast läks ilma punnitamata otsa.

Kuna käigukast oli siduri vahetamise tõttu niikuinii maas, tuli käigu pealt idee, et võiks ühelt töökoja õues vedelevalt romult kasti maha katkuda ja oma auto peale panna. Kasti vahetamise mõte oli tingitud sellest, et aktiivse rehvipõletamise ja driftimise käigus olid madalamate käikude sünkronisaatorid suht hulluks kulunud, ilma raginata käigu sisse saamine oli täppistöö, lisaks võis 5 cm lühendatud käigukangist hoolimata käike mööda kabiini taga ajada. Tagatipuks lekkis vana kast omajagu, õli oli mingi nipiga isegi käiguvahetuskulissi alla jõudnud.

Romu õues tõmbasime traktoriga külili ja kiskusin kasti maha. See päris nii lihtsalt ei läinud, kui oma autol kasti ära võtmine, mõned mutrid-poldid olid roostest niipalju näritud, et lõpuks tuli millimeetri võrra väiksem padrun haamriga peale lüüa, mõned tulid niiviisi lõpuks lahti, teised jälle läksid puruks, aga see romu ei rikkunud Kasti sain igatahes tervena kätte, panin uue õli sisse ja oma autole alla.

Sidur võtab nüüd harjumatult madalalt, esimese hooga oleks paaril korral paigalt võttes peaaegu välja suretanud. Tegelikult võtab sidur praegu just õigest kohast, ma olin lihtsalt harjunud, et pedaali võib peaaegu üles lasta enne, kui miskit toimuma hakkab. Lühike käigukang näitab nüüd samuti, milleks see hea on: toimib nagu joystick.