Pilte peab juurde tegema... kui ilus ilm tuleb, siis saab puhtaks pesta, ära vahatada ja ehk saab ka pildid.
Ühesõnaga sai tehtud selline suhteliselt hull temp, et mindud Saksamaale ja tuldud Frankfurt am Maine lähedalt tagasi 1992 aasta oktoobris valminud 3-ukselise Sierraga. Mudeli liignimetus oli lausa GT.
Erinevaid mootorivalikuid paraku ei olnud ja sai valitud ainuke võimalik 2.0 DOHC 85kW.
Masin on 92 aasta Sierra kohta suhteliselt hämmastavalt heas seisus aga eks seepärast saigi Saksamaale järele mindud.
Praeguseks on teist uuritud alt ja pealt ja roostet sisuliselt ei leia. Ok, põhja all mingid liitekohad olid paarist kohast õige pisut roostevärvi läinud aga põhi tuleb nagunii miski keemiaga üle katta ja midagi sealt arenema hakata ei tohiks. Tiivad jmt tüüpilised kohad on täiesti perfektsed.
Autol oli kaasas hooldusraamat, mis oli täidetud kuni 2001 aastani ja kust selgus, et sinnani oli omanik sõitnud stabiilselt 5'000-7'000 km aastas. Nii oli aastaks 2001 ette kerinud lausa ca 57'000 km. Ostuhetkel oli taas ees 55'000 km, seega vähemalt üks ring on peale saanud ja tegelik läbisõit võiks olla 155'000 km või kui siis suudeti kõvasti rohkem sõita, ehk ka 255'000 km.
Hetkel tundub, et seda numbrit igatahes võib ka uskuda, sest auto ise on ikka väga heas korras ja vaikne, hooldusraamatu võltsimist vaevalt keegi nii vana ja odava auto puhul viitsib ette võtta ning ka müüja oli saksa külaelanik (oleks türklane vmt olnud siis võiks igasuguseid asju uskuda muidugi).
Varustusest midagi väga erilist ei ole, nagu ikka käsitsi vändatav katuseluuk ja aknad, lsd, esiklaasi soojendus, mingid mõttetud tavalised istmed mis on kuidagi imelikult kõrged ja madalamaks ei saa (on lõpuni alla vändatud aga ikka kõrged), liiga suur rool jne.
Originaalis olid all 14" valuveljed lamellrehvidega. Rehvid kannatavad suure vajaduse korral ehk ühe talve veel ära sõita. Veljed on väga hästi säilinud ja sirged ning lisaks neljale mis all veel ka viies pagasiruumis. Viies näeb välja täpselt nii, et see on heal juhul korra all käinud.
Kuivõrd alguses lasi klapikambri kaane vahelt õli välja, siis Saksa kiirteedel kiirusi väga katsetama ei hakanud. Korra sai proovitud ja 170 km/h välja vajutatud - õhu vihin läks suht valjuks, muidu ei mingeid emotsioone, värinaid vmt. Kütuseosuti hakkas ainult liiga kiirelt langema


Autoga tulevikuplaane väga kaugele ei ole teinud. Kuivõrd hetkel jääb see suuresti igapäevaseks liikuriks, siis väga äärmuslikke asju juhtuma ei hakka. Plaanis on küll tagasihoidlike vahenditega natuke võimsust juurde meelitada ja ka originaalstereo märksa parema süsteemi vastu välja vahetada. Mis hiljem saab, eks aeg näitab.