Nagu kõigi eestlaste isadel, oli ka minu isal olnud kunagi Sierra ja jätnud mulle poisikesena mulje, ning ka ühed ägedad veljed garaaži. Esimene auto mis ma päris oma raha eest ostsin oli Sierra kupee 1.8. Selle autoga sai sõidetud Saksamaale ja Inglismaale, kus ma õppisin, ja Inglismaal ka maha müüdud mingile kohalikule, kuna tagasi sõita enam ei täind. Aga süda jäi valutama.
Nüüd sel talvel sain hea pakkumise samuti 1,8 kupeele, võtsin ära ja hakkasin uurima kuidas suuremat mootorit peale saada. Moosisin pikalt madisRSi, et ta oma müügis oleva rajapilli pealt 100kw Scorpa dohci mu kupeele vahele paneks (viewtopic.php?f=12&t=10475), omal mul käed selleks piisavalt kuldsed pole. Lõpuks sai tema auto kõige täiega ära ostetud, ja kuna masin igatpidi korralik ja kere paremas seisus kui kupeel, sai hoopis kupee maha müüdud.
Autol on siis vahel Scorpa 2.0 dohc 100kw ja all ka LSD. Sõiduelamus täpselt minu maitse järgi, hakkasin kohe talve ootama. Tehnilise poole pealt väga nuriseda midagi ei ole, kütusetorud kippusid lekkima, neid sai siit-sealt välja vahetatud, ja alla sai pandud ka paagisisese pumbaga bensupaak, ostes oli kanister pagasnikus. Suuri komplimente ei saa teha ka alla aretatud custom väljalaskele, mis neljast kohast keevitustest lekkis – sai leegitorust alates vähe uuema vastu vahetatud.
Võib öelda et auto oli ostes korralik sleeper, aga see pole päris minu maitse, niisiis asusin välimust timmima. Foorumist sain pea tutikad Lesjöfors vedrud 40mm madaldusega, need läksid alla. Ette valged suunad, taha tooniga tuled. Esistange vaatasin mk1 oma millele aretasin külge mahajäetud sõjaväebaasist juhuslikult leitud Renaulti stangelisa. Sebitud sai ka küljelaiendid. Kaua otsisin tagaluugi spoilerit – sõber müüs kevadel maha oma Sierra millel oli ilus spoiler, võrdväärset kuskilt ei leidnud, lõpuks ilmus sõbra auto uuesti müüki ja selle pealt ärisin selle sama spoileri ka endale ära. Esi- ja tagastange, küljelaiendid ja spoiler said värvitud kerevärvi (enamvähem, värv on õige aga plastik ei läigi nii nagu kere). Esituledele kleepisin toonkile peale, kleepimistöö kvaliteet sai esimese klassi käsitöötunni hinde 3- tasemel. Loomulikult ka uued veljed alla, viie kodara ja väikese randiga 15“.
Mis edasi – põhiliselt ootan ja loodan et see talv Männikul korralik jää peale tuleb. Juhiuks on üsna roostene, ideaalis võiks seda suvel veel veidi arstida. Üks esiamort on õhtal, see tuleks uus vaadata. Just täna vajus piduripedaal põhja, peab piduritorud üle käima. Kui saaks kuskilt umbes 1,5cm paksused flantsid, siis tooks hea meelega tagumised rattad veidi väljapoole. Sisu on autol ka naljakas – armatuur on tumesinine, istmed pruunid, uksepolstrid kompott hele- ja tumesinisest erinevate mustritega – aga mind see eriti ei häiri. Kui peaks keegi pakkuma fantastilise hinnaga Recarosid vms siis võib mõelda selle peale.





